Pidurite remont ja hooldus – regulaarne pidurite hooldamine

Pidurid korda! Hooli endast ja oma lähedastest ning hoolda pidureid regulaarselt!

Pidurisüsteem on auto turvalisuse seisukohast kõige olulisem osa. Kulunud ja hooldamata pidurid seavad ohtu nii juhi, tema kaasreisijad, kui kaasliiklejad. Halbadest piduritest tingitud õnnetus lõppeb suure tõenäosusega raskete vigastuste või halvemal juhul elu kaotusega.

Lisaks tekitab halvas korras pidurisüsteem lisakulusid, sest suurendab kütusekulu ja koormab ning kulutab üleliigselt rooli- ja veermikusüsteemi, mis vajab seetõttu omakorda kiiremini remonti.

Töökorras ja õigesti hooldatud pidurid aga võimaldavad autol turvaliselt peatuda ka juhul, kui mõnes muus süsteemis peaks toimuma rike, mis vajab kiiret reageerimist. Näiteks, kui puruneb rehv, lakkab töötamast roolisüsteem, laguneb midagi veermikus või peaks auto sõidu ajal välja surema. Hooldatud ja töökorras pidurisüsteem suudab turvaliselt peatada ka sõidu ajal välja surnud auto ilma, et pidurivõimendi töötaks.

Sellepärast tuleks pidurite korrasolekule pöörata auto hooldamisel ja remontimisel alati erilist tähelepanu.

Kui tihti peaks pidureid hooldama?

On üpris tavaline, et heal juhul võetakse pidurite hooldus ette vahetult enne tehnoülevaatust aga pahatihti ka alles siis, kui pidurite halva seisukorra tõttu tehnoülevaatust ei läbitud. Tegelikult tuleks pidureid hooldada vähemalt korra aastas. Seda eriti Eesti niisketes ja suhteliselt tolmustes oludes. Kindlasti peaks pidurisüsteemi hoolduse ja vajadusel remondi ette võtma hiljemalt sügisel enne märgade ja raskete teeolude tekkimist. Kui sügisel ikka kuidagi ei jõudnud, siis esimesel võimalusel. Soovituslik on hooldust korrata kevadel peale talveilmade lõppemist. Kui sügisene hooldus korralikult tehtud, on ka kevadise hoolduse hind juba mõistlikum.

Hoolduse käigus vaadatakse üle piduriklotside ja piduriketaste kulumine, kontrollitakse pidurivedeliku (piduriõli) taset ja kvaliteeti, puhastatakse pidurisadula (pidurisupporti) osad ning määritakse pidurikelk ja pidurikolb (supportikelk ja supportikolb). Lisaks hinnatakse piduritorude ja pidurivoolikute olukorda ning veendutakse, et süsteemist pidurivedelikku ei lekiks.

Kas pidurid vajavad hooldust või remonti?

Kui regulaarne pidurite hooldus ei püsi meeles, iga-aastane pidurite kontroll ei ole kombeks või tundub lihtsalt liigse väljaminekuna, on suure tõenäosusega viimane aeg pidurisüsteemi remont ette võtta.

Märgid sellest, et pidurid vajavad kindlasti remonti, on järgmised:

  • Auto kisub pidurdamisel paremale või vasakule.
  • Pidurdamisel kostub krigisevaid, kraapivaid või kiuksuvaid helisid.
  • Piduripedaali vajutamisel auto jõnksutab või vibreerib.
  • Piduripedaal on pehme ja seda tuleb tugevalt põhja vajutada.
  • Piduripedaal jääb vajutades põhja või vajub läbi.
  • Piduripedaal käib väga raskelt ja on vaja vajutada tugevamini kui tavaliselt.
  • Pidurdamisteekond on muutund pikemaks ja seisma jäämine võtab kauem aega.
  • Pidurdamisel on tunda rooli jõnksumist või vibreerimist või rool kisub.
  • Pidurivedeliku tase on paagis silmaga nähtavalt alanenud.
  • Parkides jäävad auto alla maha lekkinud pidurivedeliku tilgad.
  • Auto armatuuris põleb ABS märgutuli.

Millal peaks pidureid remontima?

Pidurite remont tasub ette võtta kohe, kui pidurisüsteemi ülevaatuse ja hoolduse käigus ilmneb puudujääke. See muudab auto taas turvaliseks ja väldib edaspidiseid üleliigseid kulutusi, sest hoiab ära veermiku- ja roolisüsteemi osade enneaegse kulumise.

Kui tihti vahetada piduriklotse?

Enamus pidurklotside tootjaid soovitavad klotse vahetada iga 60 000-100 000 km tagant. Kuna aga piduriklotside eluiga oleneb paljudest asjaoludest – auto raskusest, sõidustiilist, kas sõidetakse enamuses linnas või maanteel, kui heas seisukorras on pidurikettad, jne – ei tasu seda soovitust päris tõe pähe võtta.

Kõige lihtsam on piduriklotside vahetamise vajadust hinnata visuaalsel vaatlusel ja lihtsa paksuse mõõtmise teel. Uued piduriklotsid on reeglina umbes 12 mm paksused. Piduriklotside vahetamine tuleks ette võtta kindlasti hiljemalt siis, kui nende paksusest on järel 3-4 mm.

Millal peaks pidurikettaid vahetama?

Piduriketaste vahetus tuleb ette võtta juhul, kui need on ebaühtlaselt kulunud, sügavate vagudega, kõverad, väga roostes või kulunud alla tootja poolt kehtestatud miinimumpaksuse.

Pidurikettad vahetatakse korraga sama telje mõlemal pool ehk paari kaupa. Koos piduriketaste vahetusega peab kindlasti toimuma ka piduriklotside vahetus, et vanad klotsid ei hakkaks uusi pidurikettaid ebaühtlaselt kulutama.

Kui tihti vahetada pidurivedelikku (piduriõli)?

Pidurivedeliku vahetus võiks toimuda lähtuvalt selle seisukorrast või minimaalselt vastavalt autotootja soovitustele. Keskmiselt on pidurivedeliku vahetamise intervalliks 60 000km või kaks aastat. Eesti keskmiselt niiskemates oludes ongi kaks aastat pidurivedeliku vahetamiseks mõistlik aeg. Selle aja jooksul on vedeliku juba suure tõenäosusega endasse nii palju niiskust ja mustust imenud, et selle tööomadused on halvenenud ja pidurite efektiivsus langenud. Suure niiskusesisaldusega pidurivedelik hakkab lisaks seest korrodeerima ka piduritorusid ja silindrit, mis omakorda tähendab edaspidi suuremaid remondiarveid.

Millal peaks vahetama piduritorusid või pidurivoolikuid?

Piduritorude vahetus peaks toimuma hiljemalt siis, kui on näha, et piduritorud on deformeerunud, vigastada saanud, lekivad või roostes.

Pidurivoolikuid oleks mõistlik vahetada iga viie aasta tagant, sest voolikutes kasutatud kummi omadused halvenevad aja jooksul. Kindlasti tuleb pidurivoolikud välja vahetada juhul, kui voolikute pinnal on juba näha pragusid ja mõrasid või tugeval pidurdusel voolikud paisuvad.

Kui nüüd tundub, et ka sinu autol oleks viimane aega pidurite hooldus või remont ette võtta, siis helista +372 522 6485 või kirjuta kalev@kvelger.ee.

Lepime sobiva aja kokku ja teeme pidurid korda!

Meie Roelas asuvas autoteeninduses ootame kliente nii Lääne- kui Ida-Virumaalt aga miks mitte ka kaugemalt.

Käsipiduri ehk seisupiduri probleemide ja meie pakutavate lahenduste kohta saad täpsemalt lugeda siit.